rahvusvaheline õigus ja inimõigused | Universitas Tartuensis

  • Õppekava annab põhjalikud teadmised rahvusvahelisest õigusest ja inimõigustest kui tänapäeva rahvusvahelise suhtluse keelest
     
  • Õppetöö toimub Tallinna kesklinnas rahvusvaheliselt mitmekesises õpikeskkonnas
     
  • Lõpetajad võivad töötada erinevatel juristi kõrgkvalifikatsiooni nõudvatel ametikohtadel nii Eestis kui välismaal



ÕPPETÖÖ

Õppekava eesmärk on anda süsteemne käsitus ja laialdased teadmised rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste põhimõtetest, regulatsioonist, subjektidest ja tavadest.

Kohustuslike üldainete moodulis (48 EAP) selgitatakse rahvusvahelise suhtlemise õigusliku raamistiku aluseid, nt millistele põhimõtetele tugineb rahvusvaheline suhtlemine ja kuidas lahendatakse rahvusvahelisi vaidlusi.

Valikained (30 EAP) võimaldavad omandada põhjalikumad teadmised kitsamates rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste valdkondades, nt rahvusvaheline kriminaalõigus, rahvusvaheline õigus ja inimõigused Venemaal, rahvusvaheline majandusõigus ning küberruum, tehnoloogia ja rahvusvaheline õigus.

Erialane praktika (6 EAP) aitab õpitud teadmisi süvendada ja rakendada ning praktilisi oskusi ja kogemusi omandada.

Vabaaineid (6 EAP) võib valida oma huvide järgi nii TÜ-st kui ka teistest ülikoolidest.

Magistriõpingute lõpuks koostatakse ja kaitstakse magistritöö (30 EAP), milles uuritakse sügavuti rahvusvahelise õiguse ja inimõigustega seotud teemasid, probleeme ja arengusuundi.

Õpingute jooksul on tudengitel võimalik täiendada end „Erasmus+“ või mõne muu õpirändeprogrammi toel ka välisriikides.


ÕPPEVORM

Õppetöö toimub inglise keeles, loengud ja seminarid on esmaspäevast neljapäevani.

Loengutes antakse teoreetilised teadmised. Seminarides rakendatakse omandatud teadmisi, lahendades hüpoteetilisi kaasuseid ja päris juhtumeid, analüüsides riikide ja kohtute praktikat ning koostades kirjalikke ja esitades suulisi seisukohti harjutuskohtus. Olulisel kohal on iseseisev töö õppematerjalidega ja kirjalike tööde koostamine.

Reede on mõeldud iseseisvaks tööks ja lisaväärtust loovaks tegevuseks: konverentsidel osalemiseks, ametiasutuste külastamiseks jne.

Üliõpilastel on võimalik panna end proovile rahvusvahelise õiguse harjutuskohtuvõistlustel välisriikides (Teldersi rahvusvahelise õiguse harjutuskohtuvõistlus, Philip C. Jessupi nimeline rahvusvahelise õiguse harjutuskohtuvõistlus jt).


KESKKOND

Arvestades rahvusvahelise suhtlemisega seotud riigiasutuste ja muude organisatsioonide asukohta, toimub õppetöö õigusteaduskonna Tallinna osakonnas. Rahvusraamatukogu ja Välisministeerium, aga ka kultuuri- ja toitlustusasutused on lühikese jalutuskäigu kaugusel õppehoonest.

Õppetööd toetab ja muudab vaheldusrikkamaks traditsiooniline Martensi rahvusvahelise õiguse suvekool Pärnus, mis toob igal aastal suvepealinna rahvusvahelise õiguse eksperdid ja tudengid.

Et Eesti ja välisüliõpilased õpivad koos, võivad nad luua sidemeid ja sõprussuhteid üle maailma.

Üliõpilastel on igapäevaste õpingute kõrval võimalik end erialaselt täiendada ja kontakte luua ka Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liidu ja Euroopa Õigusüliõpilaste Assotsiatsiooni Eesti haru ELSA Estonia tegevuses osaledes.


VILISTLASENA

Meie lõpetaja võib töötada mitmesugustel juriidilist kõrgharidust eeldavatel ametikohtadel: advokaadi, kohtuniku, prokurörina jne.

Paljud Eesti riigiasutused vajavad oma rahvusvahelises suhtluses asjatundjaid, kellel on sügavamad teadmised rahvusvahelisest õigusest. Samuti on Eestis üha enam valitsustevahelisi ja valitsusväliseid organisatsioone, kus on nõutud rahvusvahelise õiguse eriteadmistega inimesed.

Tööturg ei piirdu aga ainult Eesti ja Euroopaga. Üha rohkem kandideeritakse Eestist tööle ka mujal maailmas asuvatesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse.

Pärast magistriõpingute lõpetamist on võimalik astuda õigusteaduse doktoriõppesse, kus valmistutakse õppejõu ja teadlase tööks ülikoolis või juhtspetsialisti karjääriks väljaspool akadeemilist ringkonda.


 

Lisalugemist:

Rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste programmi ingliskeelne veebileht
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna veebileht
Jan Klabbersi õpik „Rahvusvaheline õigus“
Lauri Mälksoo raamat „Rahvusvaheline õigus Eestis: ajalugu ja poliitika“


Kontakt

Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinnas
Kaarli pst 3
Lehte Leesik
õppekorralduse spetsialist
lehte.leesik [ät] ut.ee
627 1892
 

Tutvu vastuvõtutingimustega

Tutvu õppekavaga õppeinfosüsteemis