religiooniuuringud ja teoloogia | Universitas Tartuensis
  • Õpitakse tundma religioone maausust ja budismist kristluse ning islamini, sõltumata enda maailmavaatest

  • Laiapõhjaline õppekava soodustab inimese ja maailma terviklikku mõistmist

  • Võimalus õppida Eesti ainukeses sõltumatus akadeemilises teoloogia ja religiooniuuringute keskuses


 


ÕPPETÖÖ

Religiooniuuringute ja teoloogia õppekaval saab spetsialiseeruda teoloogiale või religiooniuuringutele.

Religiooniuuringute suunal tegeletakse religioonide vahendusel maailma eri kultuuridega. Osaliselt toimub õpe koos teoloogia suunaga, seda eriti religiooni tänapäevaseid avaldumisvorme ja religiooniga seotud üldisi küsimusi käsitlevates ainetes. Sealt edasi õpitakse lähemalt tundma judaismi, kristlust, islamit, budismi, hinduismi ja vanu Lähis-Ida usundeid. Samuti on võimalik õppida täiendavalt araabia, sumeri ja teisi põnevaid keeli.

Teoloogia suund sisaldab aktiivset ettevalmistust praktiliseks kirikutööks, andes samal ajal laiapõhjalise humanitaarhariduse. Õpitakse tundma piiblit, selle kujunemislugu ja mõju. See tähendab klassikaliste keelte (heebrea, kreeka ja ladina), antiigi aja- ja usundiloo, kristlike õhtumaade aja- ja mõtteloo, filosoofia ja religiooniloo tundmist. Tänases päevas on kristluse traditsioonid päevakohased süstemaatilises ja praktilises teoloogias ning religioonipsühholoogias. Kristluse suhteid teiste usunditega käsitletakse võrdleva usundiloo, religioonisotsioloogia ja sekulaarsete maailmavaadete ainetes.

Teiste teaduskondade üliõpilastel on võimalik valida kolme kõrvaleriala vahel. Kõrvaleriala „Maailma usundid“ pakub võimalust täiendada oma erialal õpitavat ainulaadse religiooniteadusliku perspektiiviga. Kõrvaleriala „Usundid õpetajale“ on mõeldud neile, kes tahavad koolis töötada ka usundiõpetuse õpetajana. Kõrvaleriala „Teoloogia“ valimine on eeldus usuteaduskonna magistriõppes usuteaduse erialal jätkamiseks.


ÕPPEVORM

Õppetöö on mitmekesine: üksikute suurte loengugruppide kõrval on palju paindlikke väikerühmade töid. Loenguid toetab sageli e-õpe. 3 EAP mahus aineid loetakse tavaliselt semestri jooksul põhimõttel üks 90-minutiline loeng nädalas, millele lisandub iseseisev töö. Selle kõrval on suur hulk aineid, mille maht on 6 EAP‑d ja mille auditoorse töö osa varieerub. Samas on mahukamad ained abiks üliõpilasele sellega, et semestri lõpus on vähem eksameid. Iseseisval lugemisel põhinevad seminarid on integreeritud ainete sisse, paljud ained sisaldavad nii loenguid kui ka seminare.

Praktika toimub kas kogudusetöös või sotsiaalsfääris, lisaks on õppepäevad põnevates usundiga seotud paikades ja iga-aastane teaduse ja religiooni kevadkool. Õppimine usuteaduskonnas tähendab tihti personaalset õpetust oma valdkonnas kõrgelt hinnatud õppejõududelt. Igal tudengil on võimalus saada isiklikku juhendamist õppetöös edasijõudmiseks lisaks õppejõududele ka kaasüliõpilastest tuutoritelt ja õppeassistentidelt. Tudengid on andnud usuteaduskonna õppejõududele parima hinnangu ülikoolis. Üliõpilastel on head võimalused täiendada end üliõpilasvahetuse ja stipendiumiprogrammide raames teiste maade, iseäranis Saksamaa ülikoolides.

Hetk usuteaduskonna kevadpiknikult botaanikaias. Mai 2016


KESKKOND

Usuteaduskond ei ole väga suur ja see annab üliõpilastele, õppejõududele ja töötajatele suurepärase võimaluse üksteise paremaks tundmaõppimiseks ja lähemaks suhtlemiseks. Õppetöö toimub auväärses ülikooli peahoones Tartu kesklinnas, mis on ka tudengielu keskpunkt. Usuteaduskonna kollektiiv on väga sõbralik, ühistegevused ulatuvad teadusüritustest tantsuõhtuteni. Üritustel kohtutakse eri religioonide huvitavate esindajatega (TeoTeisipäev). Üliõpilastel on võimalus osaleda eri usundite praktikates, nagu kristlikud jumalateenistused, budistlikud meditatsioonirühmad ja muu. Seltside ja korporatsioonide kõrval tegutseb Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühendus. Õppejõudude hulgas on mitme kiriku vaimulikke ning teaduskonnaga on seotud EELK Tartu Ülikooli Jaani kogudus.


VILISTLASENA

Lõpetanuid oodatakse magistriõppesse, kus saab valida usuteaduse, religioonipedagoogika või religiooniuuringute eriala. Tihti leiab vilistlasi töölt erinevatest kirikutest, näiteks Tartus kõigist luteri kogudustest. Hariduse vallas töötavad usuteadlastest koolidirektorid ja õpetajad, kaitseväes, politseis, haiglates ja vanglates kaplanid. Religiooniuuringute eriala lõpetanud töötavad paljudes riigiametites, justiits- ja siseministeeriumi haldusaladest maksuametini välja. Usuteaduskonna vilistlased on leidnud endale rakendust meedias, ettevõtluses ja muidugi kultuurisfääris. Mitmed noored kirjanikud ja luuletajad on kõrgema hariduse saanud just usuteaduskonnast.
 

 

Lisalugemist:
Usuteaduskonna kodulehekülg


Kontakt:

programmijuht Ain Riistan
e-post: ain.riistan [ät] ut.ee

koordinaator Heddy Haljak  
e-post: heddy.haljak [ät] ut.ee, tel: 737 5391
Ülikooli 18-310
www.us.ut.ee

 

Tutvu vastuvõtutingimustega