semiootika ja kultuuriteooria | Universitas Tartuensis

  • Õpetab mõistma ja tõlgendama kultuuri, ühiskonna ja eluslooduse kommunikatsiooni- ja tähendusprotsesse

  • Arendab elus vajalike seoste nägemise ja analüüsimise oskust, kriitikameelt ja kohanemisvõimet

  • Praktiline semiootika ja rahvusvaheline õpiränne



ÕPPETÖÖ

Semiootika ja kultuuriteooria bakalaureuseõpe annab tugeva humanitaarse alushariduse. Siit saad kaasa analüüsioskused ja teadmised kommunikatsioonist ja tähendusloomest kultuuris, ühiskonnas ja eluslooduses. Õpitut saad rakendada paljudel elualadel, näiteks kultuuri-, meedia- ja filmianalüüsis, ühiskonna- ja ökokriitikas, konfliktianalüüsis ja reklaamiloomes, kommunikatsioonijuhtimises ja loometöös.

Õpingud on mitmekesised. Need ulatuvad kultuuritekstide tõlgendamisest subkultuuride ja poliitiliste sündmuste uurimiseni, kultuuri ja looduse suhete analüüsist loomadevahelise suhtluse uurimiseni.

Õppetöö keskmes on suhtlus- ja tähendusprotsesside mõistmine, semiootilise analüüsi oskused ja nende rakendamine. Harjutused ja ülikooliväline praktika valikmoodulis õpetavad semiootilist analüüsi rakendama eri valdkondades alates kultuurikriitikast kuni kommunikatsioonijuhtimise ja turunduseni. Tänu juhendajate teadustöö mitmekesisusele saad seminari- ja lõputöö teemaks valida sind paeluva teema ning avastada selle semiootilist toimimist.

Semiootika bakalaureuseõpe annab hea aluse õpinguteks magistrantuuris ja uurimistööks nii semiootikas kui ka teistel erialadel. Kõrges hinnas on meie tudengite analüüsi- ja kirjutamisoskus.

 

ÕPPEVORM

Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria õppekava võib pidada üheks kõige rikkalikumaks semiootika õppimise võimaluseks maailmas. Õppeained käsitlevad üldsemiootikat ning selle kolme põhisuunda: kultuuri-, sotsio- ja biosemiootika. Peale loengute ja seminaride toimub õpe rühmatöö, iseseisvate uurimuste, e-õppe, praktikumide, organisatsioonis või üritusel toimuva praktika, rahvusvahelise õpirände ja külalislektorite intensiivkursustena. Et arendada semiootilise analüüsi oskusi, pannakse suurt rõhku erialase kirjanduse lugemisele ja väikestele uurimistöödele, milles saab katsetada ja väljendada analüüsioskusi. Omandatud teadmised ja analüüsioskused on juhendaja toel abiks ka seminari- ja bakalaureusetöö kirjutamisel.

Sellest, kuidas tähendusloome ja kommunikatsiooni tundmist ära kasutada, annab aimu praktilise semiootika valikmoodul. See sisaldab tutvumist tegevsemiootikutega, kultuurikriitika harjutamist ja ülikoolivälist praktikat.

Semiootika ja kultuuriteooria peaerialale lisaks saad valida kõrvaleriala. Sidudes kõrvaleriala semiootika õpingutega, kujundad ise teadlikult oma uurimisobjekti ja vaatenurga. Samas võid valida kõrvaleriala asemel praktilise semiootika valikmooduli ja käia rahvusvahelise õpirände käigus õppimas mõnes muus semiootikakeskuses. Pärast bakalaureuseõppe lõpetamist saad õppida semiootikat ja kultuuriteooriat edasi magistri- ja doktoriõppes.

 

KESKKOND

Semiootikat ja kultuuriteooriat õpivad mitmesuguste huvidega inimesed. Värskele tudengile tähendab see uut põnevat suhtlusringkonda: semiootikute hulgast leiab kunstnikke, kirjanikke, näitlejaid, kriitikuid, sportlasi, muusikuid, ettevõtjaid ja paljude teiste alade esindajaid. Siin on suur tõenäosus kohata inimesi, kellega vahetada mõtteid põletavatel kultuurilistel, ühiskondlikel või maailmavaatelistel teemadel, käia koos kultuuriüritustel või korraldada neid ise. Õppimistegevust saadab aktiivne teadus(m)elu: semiootikatudengid kohtuvad menukatel Semiosalongi õhtutel ja tudengiühingus Semioon, osakonna suve- ja sügiskoolis, konverentsidel ja ökosemiootika suveseminaril. Tudengielule lisab värvi mitmekeelne suhtlus, kuna Tartus õpib semiootikat ka palju välistudengeid.


VILISTLASENA

Semiootika ja kultuuriteooria õppekava annab suurepärase ettevalmistuse, et tegutseda erinevates loov-analüütilistes ametites reklaamikirjutajast muuseumijuhini. Õppekava lõpetanud on Eesti kultuuriruumi aktiivsed kujundajad: loojad, kriitikud, tõlkijad, toimetajad, õpetajad ja teadlased, aga ka näiteks ettevõtjad, kultuurikorraldajad ja kommunikatsiooni-juhid. Paljud vilistlased on kultuuriajakirjade (Teater.Muusika.Kino, Akadeemia, Looming, Vikerkaar, Müürileht jpt) aktiivsed kaasautorid, kirjutavad päevalehtedele kultuurikriitika artikleid ja toimetavad kultuurisaateid. Nende hulgast leiab veel kirjanikke (Anti Saar, Mihkel Kaevats ja Edvin Aedma), kunstnikke ja teatritegijaid (Mehis Pihla, Katja Novitskova, Laura Kuusk, Kaija Maarit Kalvet, Madis Katz ja Barthol Lo Mejor), kultuurikriitikuid ja -ajakirjanikke (Mihkel Kunnus, Johannes Tralla, Mari Peegel, Helen Tammemäe, Sven Vabar, Tristan Priimägi ja Kiur Aarma) jpt.


 

Lisalugemist

Õppekava üksikasjalik ülevaade

TÜ semiootika osakond

TÜ semiootika osakond Facebookis

Eesti Semiootika Selts

 

Kontakt

Programmijuht Tiit Remm
E-post: tiit.remm [ät] ut.ee

sekretär Ulvi Urm
tel: 737 5933
e-post: ulvi.urm [ät] ut.ee
Jakobi 2-317
flfi.ut.ee/et/semiootika-osakond/

 

Tutvu vastuvõtutingimustega