vene ja slaavi filoloogia | Universitas Tartuensis

  • Kõrgelt kvalifitseeritud õpetatavaid keeli emakeelena kõnelevad õppejõud

  • Tihe koostöö juhtivate Euroopa, Venemaa ja USA slavistika keskustega ja põnevad külalisprofessorite erikursused

  • Paindlikud õpiteed: kõrvalerialana on valida rohkem kui 20 võõrkeelt



ÕPPETÖÖ

Õppetöö toimub valdavalt vene keeles, kuid mõned loengud ja seminarid on ka eesti ning inglise keeles. Abituriendid, kes on lõpetanud gümnaasiumi väljaspool Eestit, läbivad aastase tasuta intensiivse eesti keele kursuse ja liituvad ülejäänutega teisel aastal. Erialaainete läbimisel arendatakse keelelist ja kultuurilist analüüsioskust. Õppekava läbinud üliõpilane saab hea ülevaate vene keelest, kirjandusest ja kultuurist ning mitmekülgsed algteadmised humanitaarvaldkonnast. Vabaainetena on võimalik õppida mitmeid keeli erineval tasemel ning valikained võimaldavad spetsialiseerumist: üliõpilane valib endale kõrvaleriala humanitaarteaduste  ja kunstide valdkonna teiste erialade hulgast. Kõrvaleriala õpetatakse eesti ja inglise keeles. Slavistika osakonna vabaainete hulgas on  populaarsed kursused poola ning tšehhi keel. Täiusliku kõrghariduse saamiseks jätkatakse õpinguid magistriõppes.

ÕPPEVORM

Kõikidele filoloogia eriala tudengitele on kohustuslikud eestikeelsed üldkeele ja -kirjanduse loengud. Venekeelsed seminarid ja loengud toimuvad väikestes rühmades ja kontakt õppejõuga on kergesti saavutatav. Tavaks on kujunenud individuaalne lähenemine igale üliõpilasele. Lisaks erialaste teadmiste omandamisele arendatakse seminarides arutelu- ja eneseväljendusoskusi. Teisel aastal valib üliõpilane erialase spetsialiseerumise keele (lingvistika) või kirjanduse alal. Seminari- ja bakalaureusetöö kirjutamine on hea võimalus eneseteostamiseks, oma analüüsivõimete ja üldintelligentsi arendamiseks. Samas võimaldab teadustöö põhialuste omandamine keskenduda mõnele konkreetsele teadusprobleemile magistrantuuris.

Igal semestril toimuvad huvitavad erikursused külalisprofessoritelt, kes tulevad erinevatest riikidest (Soome, Läti, Leedu,  Venemaa, USA, Poola, Saksamaa, Itaalia, Austria jt) ning demonstreerivad erinevaid metodoloogiaid.


KESKKOND

Slavistika osakonnas valitseb kultuurilembeline sõbralik keskkond ja hea kontakt üliõpilaste ja õppejõudude vahel. Üliõpilased võtavad osa mitmekülgsetest teadusüritustest, sh rahvusvahelisest noorte filoloogide konverentsist, kus esinevad ise ettekannetega. Lisaks on kõikidel üliõpilastel võimalus vahetusüliõpilasena õppida enam kui 40 ülikoolis Euroopas ja Venemaal.

Tudengid korraldavad luule- ja filmiõhtuid, osalevad kirjandusfestivalil Prima Vista. Tudengite initsiatiiv on väga teretulnud. Teaduskonnal on uutes ruumides oma erialaraamatukogu, kus saab õppida, otsida materjale ning konsulteerida õppejõududega. 


VILISTLASENA

Slavistika osakonna lõpetajad leiavad tööd riigiasutustes ja eraettevõtetes, kus on nõutav hea vene keele oskus. Paljud lõpetajad töötavad Eesti põhikoolides ja gümnaasiumides. Näiteks Olga Saikovskaja, kes on Kostivere põhikooli direktor, Tatjana Trojanova, kes peab vene keele ja kirjanduse õpetaja ametit Tallinna Prantsuse lütseumis. Mitmel juhul on slavistika osakonna lõpetajatest saanud ajakirjanikud ning teleajakirjanikud: Jelizaveta Fomina on tegev reporterina venekeelses Postimehes, Jelena Poverina aga on juba palju aastaid olnud  teleajakirjanik.


Lisalugemist:

TÜ vene kirjanduse õppetooli ja Ühendatud Humanitaarkirjastuse ühisveebileht
Vene kirjanduse õppetooli kolmekeelne kodulehekülg


Kontakt:

Slavistika osakond
õppekorralduse spetsialist Milvi Kaber
tel: 737 5228
e-post: milvi.kaber [ät] ut.ee
Lossi 3-225

Tutvu vastuvõtutingimustega