Henrik Visnapuu

» elulugu
» pildid (4)
» tekstid (299/15)

Surilina

eelmine · järgmine

Miks vaatad nii teraselt nuga?
Terasest hammas sellel ja terasest huul.
Surilina lõksutab suga
saatuse kangaspuul.
An-ri-li-su.


Miks vaatad nii teraselt käsi?
Kramplikud sõrmed sellel ja sinine küüs.
Ajavalu, erkude väsi.
Pudenend peost hüüs.
An-ri-li-su.


Miks vaatad nii teraselt kaela?
Peeglisse paistab tuhmunud, tardunud silm.
Igatseb linast pidevat paela
kahvatu kõrisõlm.
An-ri-li-su.


Maa silmad täis lund, lumel udu.
Hõbedast pale peenike veeretet kuul.
Surilina! valendav kudu
õlgadel igal puul.
An-ri-li-su.


Oo, üksik ja härmatet süda!
Viimane veri ummistub ajude jään.
Surilina suriseb seda
hullunud viisi pään.
An-ri-li-su.

tarkvarastuudio | 2004/2005