Henrik Visnapuu

» elulugu
» pildid (4)
» tekstid (299/15)

Kuhu astu

eelmine · järgmine

Kuhu jalaga astu
südame sügiskuul?
Kõdumishõnguga vastu
hingab sügise tuul.


Roostepunaseks südametuleks
põlenud lehed,
ahtunud kullaseks suleks.
Puie latvaden hallid lõhed.
Sekka pudeneb lehtede varju
punaseid verepiisku — pihlaka marju.


Hingetõmbavail puil
värin viimne juurist ladvusse tõuseb.
Pühadeteotus kui
seista lehtedel langenuil.


Kuhu siruta käsi
sügise südame kuul?
Ära nimetut küsi,
udustjoodetud huul.


Pähe kui oma matuse helin
langeb viimasest tiibade löögist,
läbi lehtede klaasistet leegist.
Udu kannelden lindude halin!


Keset sügise hallust
alasti jäetud hingel
anna igatsushullust,
issanda ingel!

tarkvarastuudio | 2004/2005