Henrik Visnapuu

» elulugu
» pildid (4)
» tekstid (299/15)

Kust kuhu, tuul, torm ja maru

eelmine · järgmine

Oo, see inimsüdame igaven ihk
maailma laotus täis sinu tuska!
Puhub äkki kui torm minu suhu!


Kust see küll tuleb ja läheb kuhu,
eluhoidjate ask?
Mina lõkendan, säran ja suren
meelten maailma mure
väärmatu rask.
Kust, sina, kuhu,
südame tuul, torm ja maru!


Painutad päid, puid, südameid pihutad,
lammutad riike, kode ja maju,
üle taevaste kihutad,
hällitad hingede leinapaju,
oled tuul,
          torm,
            maru,
                raju,
läbi mu sõrmi puhud
teadmata kuhu, —
ja oled siiski vaid õhk.


Oo, see inimsüdame igaven ihk,
maailma laotus täis sinu tuska,
puhub äkki kui torm minu suhu.
Kust, sina, kuhu, südame tuul, torm ja maru?

tarkvarastuudio | 2004/2005