Henrik Visnapuu

» elulugu
» pildid (4)
» tekstid (299/15)

Vihm

eelmine · järgmine

Miljonid põlevaid suid,
sadatuhat pimestet silma,
mulla põuest ja maast,
ootavad ammust a'ast,
päevi, nädalaid, kuid
vihmaleminevat ilma.


Hoia ja õnnista nüüd
taime-eokest mullan,
kaerapõlvekest maan.
Keedet leilide pa'an
põlduri lootus ja hüüs,
ülikuumutet kullan.


Hoia ja õnnista vett,
taeva lüüside ava,
põrmun tekkinud tuld.
Pööra taevajää tald
põldudelt, aedadelt, et
säästaks me lootuste lava.


Sahin ja aurude hõng —
hõbeks niisutet lehed —
põllult, niidult ja soost.
Kinnipeetud hoost
pudeb nüüd vihm nagu lõng.
Palja päi seisavad mehed.


Aitüma tulemast vett,
aitüma tulemast alla,
aitüma vihma eest!
Säravad päikesest, veest
põldude silmad, et
maa küljest pääsesid valla.

tarkvarastuudio | 2004/2005