Henrik Visnapuu

» elulugu
» pildid (4)
» tekstid (299/15)

Homne "Postimees"

eelmine · järgmine

Läks kui tilluke tuust.
Poiss- või tütarlaps?
Ja nagu kõrvalops
kuuldus külmanud suust.


Läbi tuisu tuli veel hääl:
"Homne   P o s t i m e e s!"
Uus päev on ees,
aga häda on juba peo pääl.


Mis on hommikul uut,
mis täna polnud veel?
Leib on ikka veel teel
ja tuba külm nagu kuut.


Ema sõrmed on jooksvast nii,
justkui kinda seen külm.
Kas homme on kalm
soojem, kui surm õe viib?


Öö kratsib päeval silmad pääst
ja päev neab ööd.
Kas isa homme saab tööd,
või on jällegi paast?


Marka ei leita maast,
aga nälga on sooled täis.
Trükimustastki, näis,
lõhnab inimlik saast.


Läks kui tilluke tuust.
Poiss- või tütarlaps?
Kurjakuulutav hädade lüps,
näljan mürgitet päevade puust.


Sütib uuesti päevalüht,
aga häda ju õhtulaua pääl.
Läbi tuisu kuuldus hääl:
"Homne ajaleht!"


Ja ma kuuleks kui tuisu seest
tulevikust üht häält.
Näljalipuga tuleb säält
see, kes hüüdis siin   P o s t i m e e s t.

tarkvarastuudio | 2004/2005