Henrik Visnapuu

» elulugu
» pildid (4)
» tekstid (299/15)

Hommik

eelmine · järgmine

Laternad looja ju läinud,
süüdatud päikese taht.
Ema, kas oled sa näinud,
kes on jumala öövaht?


Päiksega tuleb isa
magama oma tööst.
Väljan on sarnane kisa,
mis saab ta oma ööst?


Sa lähed ketrama lina
päikese tõusengu a'al.
Mis teen, tilluke, mina
seni siin tühjal maal?


Põlesid hommikuni
laternad akende all.
Ema, mis asi on uni?
Unen mul oli tall.


Otsisin ringi tuba.
Ära on kullane vill.
Tänaval otsida luba,
sääl, kun on autopill.


Talleke kergem sulest,
oo, oli alles trall!
Ema, kas päeval ei tule
iialgi tagasi tall?


"Kasva, mu kannike väike,
aeg tuleb tõesti kord.
Sullegi talle toob päike,
looja läeb vägivald, sord."


Töhe läeb ema, ja isa
magab töömehe und.
Päev toob päevale lisa,
saabuman ilusaim tund.

tarkvarastuudio | 2004/2005