Henrik Visnapuu

» elulugu
» pildid (4)
» tekstid (299/15)

Kolmas kiri

eelmine · järgmine

See aasta tuleb kevad teisiti,
tiu-tiu! ja teisiti, see aasta teisiti,
ja kevad teisiti ja tuleb teisiti,
tiu-tiu! ja teisiti ja hoopis teisiti.


Nii palju naeru, linde lille't hoi!
Ja päikest, meeletumalt päikest.
Ih ah ah haa! ah haa! Ih ah! Oh oi!
Paar prahvangut veel rõõska äikest:
mürr mürr! mürr mürr! trahh! trahh!


Lööb lahti hõbedase paju koor.
Võin teha tuhat tuhat pilli.
Tuul, puud ja ööbikud on koor.
Saan lututa mo sõrmed sadavilli:
tuut tuut! tutt tutt! tuut tuut!


Kõik metsad, niidud ainult hullata!
Sind magatan siinsääl kui susi.
Kui palju õhtu päev võib kullata,
sa jagada võid kallistusi:
tiu tiu! tiu tiu! Ssu ssu!


Ja öö on ainult väike valgusring,
mis kiusab, kutsub, igatseb ning veab
mind laulikut ja sind mo Ing.
Kun peatab, mil seisatab, ken teab?
Hoi tii! hoi tii! hoi tii!


See aasta tuleb kevad teisiti,
tiu tiu! ja teisiti, see aasta teisiti,
ja kevad teisiti ja tuleb teisiti,
tiu tiu! ja teisiti ning hoopis teisiti.

Lehekuu 1919

tarkvarastuudio | 2004/2005