Haridustehnoloogia
2. jaanuar
15. märts
30. aprill
1. august
Haridustehnoloogia üheaastane ingliskeelne õppekava on mõeldud õpetamiskogemusega praktikutele, kes soovivad rakendada haridustehnoloogiat oma töös tõhusamalt. Põhiõppes jääb õpetajatel haridustehnoloogilistele võimalustele keskendumiseks sageli liiga vähe aega, kuid meie magistriõppes on see sul võimalik. Probleemipõhine ja praktiline sessioonõpe sisaldab palju meeskonnatööd ning rohke e-õpe võimaldab täiendada end ka neil, kes samal ajal töötavad ja/või elavad hoopis väljaspool Eestit.
Oma oskusi saavad haridustehnoloogia õppekava alusel õppides arendada nii õpetajad, juhid kui ka nõustajad. Sessioonõpe ja fookus e-õppel muudavad need õpingud sobivaks ka samal ajal töötavatele inimestele ning neile, kes elavad väljaspool Eestit.
Vajalik on väga hea inglise keele oskus, sest kogu õpe on inglise keeles.
Õppekava koosneb viiest moodulist: nüüdisaegne õpikäsitus, grupipraktika, refleksioon, hindamine ja uurimistöö ning vabaained.
Õppekorralduse eripära on praktika suur osakaal ja probleemipõhine õpe. Näiteks saad sa praktika käigus juurutada pööratud klassiruumi metoodikat, koostada nutiseadmete jaoks õpitegevusi ja luua e-kursusi.
Õppekava tugineb eelkõige e-õppele, kus iseseisvat tööd väikerühmades toetavad erinevad veebikeskkonnad ja pilvelahendused. Praktika teevad õppijad oma töökohal, mis tähendab, et nad saavad õpitut kohe oma töös rakendada.
Kuivõrd tegu on ingliskeelse õppekavaga, loob lisaväärtust eri riikidest pärit õppijate koostöö, mis võib jätkuda ka õpingute järel.
Õppekava läbinu saab haridusteaduste magistri (haridustehnoloogia) kraadi.
Ta on valmis töötama näiteks õppejõuna kõrgkoolis ja õpetajana koolis, haridusvaldkonna spetsialistina, samuti haridusuuringutele, arendustööle ja haridusinnovatsioonile keskendunud asutuse, ettevõtte ja organisatsiooni liikmena. Ta saab aru nüüdisaegse õpikäsituse põhiseisukohtadest ja suudab tõhusalt töötada rahvusvahelises projektimeeskonnas.
Vilistlased on oodatud jätkama õpinguid doktorantuuris.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
- bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase ja vähemalt 5-aastane erialane töökogemus õpetamisülesandeid täitval ametikohal või ametikohal, mille raames juhitakse või nõustatakse õpetamisülesandeid täitvaid töötajaid; või magistrikraad või sellele vastav haridustase (töökogemuse tõendamist ei nõuta)
NB! Ka siis, kui lõpetad ülikooli alles suvel, saad kevadel juba kandideerida. Sel juhul tuleb sul vastuvõetuks osutumisel hiljemalt 30. juuniks tõestada, et oled bakalaureuse- või magistrikraadi omandanud.
- inglise keele oskus vähemalt B2 tasemel. Vaata inglise keele oskuse tõendamiseks sobivaid teste ja testitulemusi
Koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada ka motivatsioonikiri. Lisaks tuleb kandideerimisel sooritada erialakatse.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- motivatsioonikirja 50% ulatuses
- erialakatset 50% ulatuses
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Väikseim edasipääsemiseks vajalik punktide arv on iga osa puhul 51. Motivatsioonikirja eest vähemalt 51 punkti saanud kandidaadid kutsutakse erialakatsele. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Motivatsioonikiri tuleb esitada inglise keeles koos avaldusega SAISis.
Motivatsioonikiri (kuni 6000 tähemärki koos tühikutega) peab sisaldama
- infot selle kohta, mis motiveerib kandidaati õppekavale õppima tulema ja kindlasti ka seda, kus ja kuidas on kandidaadil võimalik õppekaval nõutavaid praktilisi ülesandeid täita, st õppijaid ja õpetamisülesandeid täitvaid inimesi jälgida ja ka ise lühiajaliselt õpetamisülesandeid täita;
- oma uurimis- või arendusprojekti esialgset plaani (kuni 2000 tähemärki, sisaldab probleemi sõnastust, probleemi põhjendust ja probleemi lahendamiseks projekti kava);
- lühikest (kuni 8 min) videot, milles tutvustatakse oma esialgset uurimis- ja arendusprojekti vastuvõtukomisjonile ja teistele õppekava kandidaatidele ja selgitatakse, kuidas projekt aitab kaasa kandidaadi töökoha arengule (või kui kandidaat ei tööta, siis tema praktikabaasi või mõne haridusega seotud valdkonna arengule). Video ei pea olema toodetud professionaalsel tasemel, st võib olla filmitud näiteks telefoni kaameraga. Kandidaadil tuleb motivatsioonikirja lisada link videofailile.
Motivatsioonikirjas hinnatakse
- kandidaadi sobivust õppekavale, sh tema motivatsiooni ja võimekust õppekaval nõutavate praktiliste ülesannete täitmiseks (50%);
- kandidaadi motivatsiooni ja võimekust viia õppekava raames läbi uurimis- või arendusprojekt, mis aitaks kaasa kas tema töökoha, praktikabaasi või mõne haridusega seotud valdkonna arengule (50%).
Erialakatse toimub intervjuu vormis. Intervjuule kutsutakse kandidaadid, kes on saanud motivatsioonikirja eest vähemalt 51 punkti. Intervjuu toimub kas kohapeal või Skype’is. Intervjuu viiakse läbi 3–5-liikmelistes rühmades. Üks rühmaintervjuu kestab 45 minutit.
Intervjuud toimuvad 4.–5 ja 8.–9. aprill 2024. Täpne aeg ja koht lepitakse iga kandidaadiga kokku pärast 15. märtsi.
Erialakatse eesmärk on välja selgitada üliõpilaskandidaadi
- valmisolek magistriõpinguteks;
- õpimotivatsioon ja motivatsioon õpitut rakendada haridusuuenduste elluviimisel;
- orienteerumine laiemalt hariduselu ja kitsamalt haridustehnoloogia aktuaalsetes teemades.
Erialakatsel hinnatakse
- valmisolekut magistriõpinguteks, täpsemalt kultuuri- ja väärtuspädevust, sotsiaalset ja kodanikupädevust, enesemääratluspädevust, õpipädevust, suhtluspädevust ning ettevõtlikkuspädevust (40%);
- õpimotivatsiooni ja motivatsiooni õpitut rakendada haridusuuenduste elluviimisel, täpsemalt sisemist ja välist motivatsiooni (30%);
- orienteerumist laiemalt hariduselu ja kitsamalt haridustehnoloogia aktuaalsetes teemades (30%);
Kogemuslugu
Infotunni salvestus
