Inglise keel ja kirjandus
12. juuni
26. juuni
12. juuli
2. september
Inglise keelt oskavad kõik, kuid vähesed valdavad haritud ja korrektset inglise kirja- ja kõnekeelt ning tunnevad inglise keelt kõnelevate maade kultuuriolusid. Kõigest sellest annab õppekava sulle laiapõhjalised teadmised. Vilistlasena saad tegutseda inglise keele alal ning teha ka laiemalt kultuuritööd, mille hulka kuuluvad praktiline keeleõpe, keelenõustamine, lihtsamad tõlkeülesanded, inglise keelt kõnelevate riikide ja Eesti firmade nõustamine, kultuuri- ja ärikontaktide arendamine ning turism.
„Eneseväljendusoskused kõnes ja kirjas on iduettevõtluse teekonnal hädavajalikud. Peensusteni läbi analüüsitud tekstid, teoreetilised teadmised kommunikatsioonist, keelest ja kirjandusest ning lehekülgede viisi kirjutatud esseed õpetavad filolooge rääkima lugusid, mis teevad ka kõige keerulisemad kontseptsioonid arusaadavaks ja meeldejäävaks. Iduettevõtlus on storytelling ja filoloogidel on sel alal kõrgharidus.“
Sa õpid inglise keele, ingliskeelse kirjanduse ja kultuuriruumi analüüsimiseks vajalikke mõisteid, teooriaid ja uurimismeetodeid tänapäevasel ja kaasahaaraval viisil. Sa harjutad kriitiliselt analüüsima ja looma ingliskeelseid akadeemilisi, ilukirjanduslikke, meedia- ja sotsiaalmeediatekste.
Suur roll on õppes nii erialastel rakenduslikel ainekursustel (nt inglise keele praktiline foneetika ja grammatika, tekstianalüüs, kirjalik tõlge) kui ka üldkursustel (nt inglise keele areng, inglise ja Ameerika kirjandus, ingliskeelsed kultuurid, inglise keele struktuur ja sõnavara).
Erialaainete õpe on inglise keeles, mis arendab su keele- ja kultuurioskusi.
Erialateadmiste paremaks tajumiseks humanitaaria ja kunstide valdkonnas laiemalt on sul võimalik läbida üldharivaid aineid, mis hõlmavad näiteks loovkirjutamist, ladina keelt, semiootikat ja kultuuridevahelist kommunikatsiooni. Kõrvaleriala ja valikainete abil kujundad sa oma õpitee enda huvidele ja vajadustele vastavaks.
Meie õppijad on tihti toonud esile siinsete õppejõudude üliõpilassõbralikkuse, professionaalsuse ja õppe tippkvaliteedi. Mitu meie õppejõudu on märgitud ära ülikooli parimate õppejõudude seas.
Inglise keele ja kirjanduse õppimiseks on raske leida paremat kohta kui anglistika osakond Tartu Ülikoolis. Õpe toimub ülikooli ajaloolises hooneansamblis kesklinnas ja Toomemäel.
Juba üliõpilasena on sul võimalus lüüa kaasa teaduskonverentside korraldamises ja erialastes teadusprojektides.
Üliõpilaste, õppejõudude ja vilistlaste vahel on tihe side, mida kinnistavad ühisüritused, näiteks rebaste ristimine, kellaviietee, jõulupidu ning erialaga seotud tähtpäevade (näiteks Thanksgiving, Bloomsday, Much Ado About Shakespeare) tähistamine.
Koos käib raamatuklubi ning korraldatakse filmi- ja mälumänguõhtuid.
Meie vilistlased on saavutanud edu nii humanitaarias kui ka valdkondades, mida esmapilgul keelte ja kirjandusega ei seostata.
Sellelt erialalt on oma karjääri alustanud Eesti juhtivad tõlgid ja tõlkijad, keeleõpetajad ning diplomaadid. Nii on meie lõpetanute hulgas ühelt poolt kirjanikke ja tõlkijaid, nagu Doris Kareva, Krista Kaer ja Anne Lange, aga ka poliitik Sven Mikser ning Euroopa Liidu kõrge ametnik Signe Ratso.
Meie vilistlased töötavad muu hulgas ajakirjanike ja reporteritena, tehniliste kirjutajate, kultuuriorganisatsioonide juhtide, projektijuhtide ning riigiametnikena.
Kui tahad saada tippspetsialistiks, ootame sind edasi õppima Euroopa keelte ja kultuuride, võõrkeeleõpetaja või tõlkeõpetuse magistriõppesse. Lisaks loob inglise keele ja kirjanduse õppekava läbimine suurepärased eeldused õpingute jätkamiseks muude erialade ja välisülikoolide magistriõppes.
Kandideerimiseks peab sul olema
-
keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
- erialakatse (75%),
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam (25%).
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse. Riigieksami tulemuse puudumisel arvestatakse erialakatset 100% ulatuses.
Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse
1. või 4. juulil 2024 kell 10.00 elektrooniliselt Tartu Ülikooli testide keskkonnas aadressil testid.ut.ee
Inglise keele ja kirjanduse erialakatse on kirjalik eksam, mis sooritatakse inglise keeles. Eksam koosneb kahest osast. Eksami esimene osa koosneb 50 küsimusest ja selle sooritamiseks on aega 30 minutit. Esimese osa saavad sooritada kõik kandidaadid. Teise osa sooritamise eeltingimuseks on, et esimese osa eest on saadud vähemalt 26 punkti. Teise osa sooritamiseks on aega 90 minutit.
Erialakatse esimene osa kontrollib inglise keele sõnavara ja grammatika valdamist.
Erialakatse teine osa kontrollib keerulise teksti mõistmise ja teksti kirjutamise oskust. Kandidaadid saavad umbes 800 sõna pikkuse teksti ja vastavad tekstiga seotud küsimustele, millest üks nõuab pikemat, umbes 200-sõnalist vastust, milles kandidaadid kasutavad loetud teksti seisukohti ja teavet ning seostavad neid nii muude loetud tekstide kui ka oma kogemusega.
Hindamine
Kandidaadi vastuste põhjal hinnatakse teksti mõistmise oskust, sõnavara ja grammatika valdamist ning struktureeritud, loogilise ja keeleliselt korrektse vastuse vormistamise oskust.
Erialakatsel on võimalik saada kuni 100 punkti. Erialakatse on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.
Merit Valdsalu. Iduettevõtlus on storytelling ja filoloogidel on sel alal kõrgharidus.
Professor Raili Marling ja Ülle Türk Kuku raadio taskuhäälingus „Kuue samba taga“. Millised on uued suunad inglise keele õpetamisel ja millest on saanud uus liikumine?
Emeriitdotsent Enn Veldi Vikerraadio „Keelesaates“ Oxfordi sõnaraamatu loomisest, tähtsusest ja tähendusest ning inglise keeltest eri maailmajagudes. When’s the last time your car kangarooed?
