Kultuurikorraldus
1. veebruar
26. juuni
12. juuli
2. september
Magistriõpe on mõeldud kultuurialal töötavatele praktikutele, aga ka kultuurivaldkonda tööle asuda soovijaile, kes orienteeruvad kultuuris juba hästi, kuid vajavad lisateadmisi kultuuripoliitika ja -teooriate, ettevõtluse, õigusaktide ja juhtimise vallas. Õppekava pakub suurepäraseid võimalusi luua koostöövõrgustikke ja vahetada teadmisi teiste praktikutega, sest paindlik sessioonõpe sobib ka töötavatele inimestele.
„Magistriõppesse ei astunud ma mitte elu muutmise, vaid maailma avardamise eesmärgil. Praktilised kogemused teatriprojektide korraldamisel ja elatud elu slepp andsid aina rohkem kinnitust sellest, et olen katse-eksitusmeetodil toiminud enam-vähem õigesti, aga ilma uute teadmiste hankimiseta sellel teel kiirust ja kurssi enam ei hoia. Sestap tekkiski vajadus õppida. Avardus mõtlemine, avardus maailm. Suurenes sotsiaalne kapital.“
„Kultuurikorraldaja võtab sappa grupi võõraid ja räägib nii, et nood hakkavad tundma end omadena. Ta on olnud mitu ööd magamata, aga avab särava kõnega muusikafestivali, mida naudivad tuhanded. Ta annab sadu intervjuusid ja trükib tuhandeid plakateid, et kutsuda inimesi vaatama näitust, kuulama loengut, osalema festivalil, vaatama filmi, plaksutama etendusele. Ennekõike on kultuurikorraldaja inimene, kes tahab igal pool rääkida oma tööst, sest teeb kõike südame ja kirega.“
„Kultuurikorralduse õpingud on kujundanud minu maailma, kus ma igapäevaselt elan ja toimetan – on teinud sellest tervikliku süsteemi. Magistriõpe tõi kokku minu eelneva elu kogemused ja oskused ning lõi tugeva aluspõhja, kust edasi on minu piiriks vaid Estcube-1.“
Magistriõppes saad nii akadeemilisi teadmisi kui ka praktilisi oskusi, mis on vajalikud pädevaks tegutsemiseks kultuurivaldkonna spetsialisti ja juhina. Õppeained hõlmavad paljusid kultuurivaldkondi, tänapäeva kultuuriteooriaid ja -poliitikat ning uurimistöö metoodikaid.
Magistrandid saavad end arendada loovettevõtluse, kultuuriturunduse, organisatsioonijuhtimise ja intellektuaalse omandi õiguse alal.
Kaks aastat kestev sessioonõpe sisaldab nii iseseisvat tööd kui ka loenguid, seminare ja praktikat. Kontaktõpe toimub kaks korda kuus reedest pühapäevani Tartus.
Õpingute juurde kuulub praktika kultuurikorraldusega tegelevas asutuses.
Lõpetamisel sooritad magistrieksami või kaitsed magistritöö ning saad sotsiaalteaduste magistri kraadi kultuurikorralduses.
Õpe toimub põhiliselt kultuuriteaduste instituudi õppehoones, väärikas vanas majas Tartu Ülikooli peahoone kõrval. Kuna rakendame praktikult praktikule meetodit ja teeme koostööd Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiaga, toimub osa õppest nii Tartu kui ka Viljandi kultuuriasutustes.
Rohkesti rühmatöid ja ühisprojekte loob tugeva ühistunde ning võimaluse tutvuda eri kultuurialade inimestega. Seega on õpingute käigus võimalik igaühel kujundada oma professionaalne koostöövõrgustik, millest on hilisemas tööelus abi.
Kultuurikorralduse magistrid leiavad tööd nii ettevõtetes kui ka kohalikes omavalitsustes ja mujal avalikus sektoris.
Erialane magistrikraad avab uued tööelu väljavaated nii neile, kes on kultuuri või loovettevõtluse vallas tööl, kui ka neile, kes alles plaanivad seal tegutsema asuda.
Enamasti meie magistrandid juba töötavad näiteks kultuuriürituste korraldamise ja turunduse alal, kultuurinõunikena ning muuseumitöö, huvihariduse ja noorsootöö spetsialistide ja juhtidena. Teistele on meil omandatud haridus võimaldanud asuda muust valdkonnast kultuurialale ümber, näiteks on personalijuhist saanud kultuuriürituste korraldaja.
Kandideerimiseks peab sul olema
-
bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid ei ole õppekavale kehtestatud) ja
-
eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
- motivatsioonikiri (50%),
- erialakatse (50%).
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse.
Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Sisseastumieksamid
Motivatsioonikiri
tuleb esitada koos avaldusega SAISis hiljemalt 26. juunil 2024
Motivatsioonikiri (kuni 5000 tähemärki koos tühikutega) peaks lähtuma järgmistest punktidest:
- kandidaadi tausta kirjeldus - seniseid õpingud, töökogemus, kaasatus (vabatahtlikus ühistegevuses) seostatuna kultuurikorralduse magistriõppekavas käsitletavate teemadega;
- kandidaadi eesmärgid ning teaduslikud ja/või praktilised probleemid, mida ta soovib uurida magistriõpingute käigus.
Motivatsioonikirjas peaks selguma kandidaadi huvi eriala vastu ning ühtlasi ka tema orienteeritus kultuurikorralduse valdkonnas.
Hindamine
Vastuvõtukomisjon hindab motivatsioonikirja põhjal kandidaadi sobivust magistriõppes osalemiseks järgmiste kriteeriumide alusel:
- motiveeritus ja eeldused erialaseks tööks;
- loominguline mõtlemine ja probleemipüstitusoskus;
- analüüsi- ja argumenteerimisoskus;
- kirjalik eneseväljendusoskus.
Motivatsioonikirja hinnatakse 100 punkti süsteemis. Motivatsioonikiri on hinnatud positiivselt, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.
Erialakatse
3. või 4. juulil 2024 kell 10.00 Tartus aadressil Ülikooli 16 ruumis 215
Erialakatse toimub vestluse vormis.
Erialakatse eesmärk on välja selgitada kandideerija haridusliku ja professionaalse tausta ning õppima asumise motivatsiooni vahelised seosed, et hinnata tudengikandidaadi potentsiaali õppekava läbimiseks ning õpingute käigus omandatavate teadmiste ja pädevuste rakendamiseks kultuurisfääris.
Hindamine
Erialakatset hinnatakse 100 punkti süsteemis. Erialakatse on hinnatud positiivselt, kui tulemus on vähemalt 51 punkti
