Õppekvaliteet
Tartu Ülikoolis on määratletud kvaliteedijuhtimise põhimõtted, mille järgi on kvaliteedikultuuri tunnused töötajate ja õppijate pühendumus tööle ja õpingutele, jagatud väärtused, eetilisus, koostöö, parimate tavade jagamine ning pideva parendamise soov.
Et õppekvaliteet on oluline nii õppejõudude kui üliõpilaste jaoks, näitavad ühiste väärtustena sõnastatud õpetamise hea tava ja õppimise hea tava. Õppimise hea tava on Tartu Ülikooli üliõpilaskonna omavaheline kokkulepe selle kohta, mis on hea õppimine ja kuidas see peaks toimuma. Tartu Ülikoolis väärtustatakse, tunnustatakse ja toetatakse head õpetamist. Õpetamise hea tava on õppejõudude ühiselt sõnastatud kokkulepe, mis käsitleb neid põhimõtteid ja väärtusi, millele tuginedes saavad ülikooli liikmed hinnata ja arendada head õpetamist. Hea õpetamine ja õppimine leiab aset üliõpilaste ja õppejõudude koostöös.
Teavet õppe kvaliteedi kohta annavad tagasisideküsitlused ja õppekvaliteedi sisehindamine. Saadud andmestiku alusel korraldatakse parendustegevust. Üliõpilastel on võimalik tagasisidet anda nii õppeainetele kui ka õppekavale ja -korraldusele tervikuna. Õppeaine tagasiside küsimustiku väited on sõnastatud nii, et õppejõududel ja juhtidel on võimalik teha järeldusi, mis on aines hästi ja mida tuleks muuta. Selline küsimustik võimaldab õppejõul aru saada, mis õppeaines üliõpilaste õppimist toetas ja millise õpetamise aspektiga üliõpilased rahule ei jäänud. Õppeaine tagasisideküsitluse tulemusi kasutavad õppejõud õpetamise arendamisel, programmijuhid õppekava sisehindamisel ja arendamisel; ning struktuuriüksuste juhid õppejõu töö tulemuslikkuse hindamisel, sh õppejõu või teadustöötaja arenguvestlustel, atesteerimisel, õppejõudude täiendusõppe planeerimisel ning õppejõudude tunnustamisel.
Õppekava tagasiside küsimustikule vastates saavad üliõpilased analüüsida oma senist õpikogemust. Küsimused puudutavad õppekava sidusust ja ülesehitust, õppekorraldust ja -keskkonda, üliõpilaste pädevuste arengut, tugisüsteemide tööd. Vastuseid kasutavad õppekavade programmijuhid ja instituutide juhid õppekava arendamiseks, õppekorralduse parandamiseks ning õppeosakond tugiteenuste arendamiseks.
Ülikool on käivitanud õppekvaliteedi iga-aastase hindamise. Õppekvaliteedi sisehindamise eesmärk on jälgida, kuidas õppekaval läheb, kas kavandatud arengud on ellu viidud ja vastavad parimal moel ühiskonna ning õppija vajadustele. Õppeainete ja õppekava tagasiside tulemusi ja sisehindamise aruandeid näevad kõik ÕISi sisse loginud ülikoolipere liikmed. ÕISis on võimalik tutvuda ka tulemuste kasutamise ja kavandatud parendustegevustega.
1. Milliseid isikustamist võimaldavaid andmeid salvestatakse?
Isikustamist võimaldav seos tagasiside andmise salvestamisel on vastaja ID-väärtus (andmebaasi poolt automaatselt genereeritud kood). Vastaja ID-väärtus on infosüsteemis läbivalt ühtne, sellega on seotud isikuandmed, õppetulemused, õppekoha andmed jm.
2. Kuidas õppeainele või õppekavale antud tagasiside andmed ÕISi salvestatakse?
Õppija vastus konkreetsele küsimusele salvestatakse ÕISi andmetabelisse pseudonüümitud kujul. See tähendab, et andmetabelis on igal real vastus (valikvastuse vastusevariant või kommentaar) koos vastaja ID-väärtusega. Isikuandmeid ei saa täiendavat teavet kasutamata seostada konkreetse vastajaga.
3. Mis eesmärgil neid andmeid salvestatakse?
Kõrgharidusstandardi § 3 lg 7 p 6 kohaselt peavad ülikoolis olema akadeemiliste töötajate tööd toetav tugistruktuur ja õppijatele mõeldud tugisüsteemid. See on üks õppetöö kvaliteeti tagavatest nõuetest. Üheks õppetöö kvaliteeti tagavaks meetmeks on tagasiside küsimine õppijatelt. Ülikoolis kehtib tagasiside küsimise korraldamiseks tasemeõppes tagasiside küsimise ja arvestamise kord. Tagasiside tulemused on vajalikud riigile kõrghariduse kvaliteedihindamiseks, millest omakorda sõltub kõrgkoolile antud õppeõiguste säilimine. Selleks esitab ülikool tagasiside tulemused kõrghariduse kvaliteediagentuurile (kõrgharidusseaduse § 37). Tagasiside andmisel saadud andmeid töödeldakse isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 p 1 alapunkti e alusel, kuna andmete töötlemine on vajalik õppeteenuse osutamise kohustuse täitmiseks.
Vastaja ID-väärtuse säilitamine vastuse juures on vajalik järgnevatel põhjustel:
- tagasiside ja vastuse andja ID-väärtus on seotud, et infosüsteem saaks kontrollida, kas õppija on täitnud enda kohustused tasemeõppes tagasiside küsimise ja arvestamise andmise korra järgi (andnud nõutud arvul ainetele tagasisidet). Erandjuhtudel võib olla vajalik tuvastada konkreetne vastaja, et saaks selgitada välja, miks tal on ÕISi kasutamisel probleem (nt. vastaja ütleb, et hindas kõik nõutud ained ära, aga ÕISis on tal millegipärast ikkagi piirangud);
- viimase kümne aasta jooksul on õppijad avaldanud kümnel korral ise soovi enda antud tagasiside kustutamiseks, et nad saaks uuesti küsimustiku täita, sest nad on mingil põhjusel eksinud aine või selle õppejõu hindamisega (st salvestati vastused ära ja alles siis avastati, et hinnates mõeldi teist ainet või õppejõudu);
- ülikoolis tegeletakse õppimise ja õpetamise uurimisega. Andmete aegread ja eri andmebaaside andmete sidumise võimalus on tulemuste analüüsiks ja teadustööks vajalikud;
- ÕISis tagasiside tulemuste eristamist erinevate tunnuste lõikes on soovinud nii õppejõud kui ka õppijad (nt. et aine õppimissoovitused oleksid eristatud vastaja õppekavade, rühmade ja õppetulemuste lõikes).
4. Kuhu andmed salvestatakse ja kes saab vastuseid isikustada?
Tagasiside küsimustike vastused talletatakse ÕISi serverites, mis on majutatud TÜ oma serveriruumides ning neid hoiab töös IT osakond. Vastaja ID-väärtus, hinnatud ainekava ID-väärtus ja õppija vastus küsimusele salvestatakse andmebaasi tabelisse. Vastaja ID-väärtusele vastavad teises tabelis isikut tuvastavad andmed (nimi). Tehniliselt on tagasiside vastuse seostamine konkreetse isikuga õigusliku aluse olemasolul võimalik ainult kindlat juurdepääsuõigust omavatel isikutel tööülesannete raames. Andmete kokkuviimist andmetabelites tehakse ainult põhjendatud vajaduse tekkimisel. Põhjendatud vajaduseks ei ole kellegi isiklik soov infot saada.
5. Kellel on õigus tagasiside isikustamist nõuda?
Andmeid tagasisidet andnud õppija tuvastamiseks saab nõuda kohus juhul, kui tagasisidesse jäetud kommentaariga on rikutud kellegi õigust heale nimele. Isiku hea nime rikkumine on näiteks ebakohase väärtushinnangu andmine. Lisaks saab ülikoolilt andmeid isiku tuvastamiseks nõuda politsei või prokuratuur, kui kommentaar viitab näiteks kuriteole ja andmed on vajalikud kriminaalasjas tõe tuvastamiseks (infoühiskonna teenuse seaduse § 11 lg 5; kriminaalmenetluse seaduse § 215 lg 1.)
Andmete isikustamise vajaduse vältimiseks palub ülikool õppijatel enne vastamist tutvuda tagasiside andmise hea tavaga. Ühtlasi võib õppeosakond head tava eiravad vastused eemaldada. Eesmärk on teha ka ÕISis arendusi sobimatute kommentaaride leidmiseks ja nende avalikustamise vältimiseks.
6. Kui paljudel juhtudel (ja mis põhjustel) on isikustamist tagasiside puhul tehtud?
Ülikool on tuvastanud tagasisidet andnud isiku nime järgnevatel põhjustel:
- õppija on andnud ise õppeosakonda teada, et eksis küsitlusele vastamisel nimekirjast aine või õppejõu valikul ja soovib lasta oma hinnangu ainekavale kustutada, et ta saaks siis ainele uuesti tagasisidet anda. Nagu eespool viidatud, on selliseid pöördumisi olnud kümne aasta jooksul kümme;
- ühel korral on nõudnud tagasisidet andnud isiku nime ülikoolilt Tartu Maakohus kohtumenetluse käigus;
- on olnud erandlik juhtum, mille puhul oli vaja kustutada tühistatud õppetulemusega õppija tagasiside.
Kui õppejõud on pöördunud õppeosakonda palvega, et tema kohta laekunud solvav kommentaar ÕISist eemaldataks, siis andmetabelist kommentaari leidmiseks ja selle eemaldamiseks vastust isikuga ei seota. Vastuste andmetabelist leitakse probleemne kommentaar (selleks on vaja teada hinnatud ainekava ID-väärtust, küsimuse numbrit ja kommentaari mõnda sõna) ja see kustutatakse.
7. Kui kaua tagasiside küsimustike vastuseid ja isikustamist võimaldavaid andmeid säilitatakse?
Avaldatud tagasisidele ei ole ülikoolis kehtestatud kustutamise tähtaega, kuid andmete arhiveerimise küsimused on ülikoolis arutelu all. Ülikoolid ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus tegid 2019. aasta sügisel toimunud kohtumisel Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku luua riigis ühine haridusandmete arhiiv (repositoorium), sest haridusandmeid ei ole võimalik 25 aasta möödudes kustutada. Samas ei saa andmeid hoida aastakümneid samas infosüsteemis, sest kõiki andmeid ei ole vaja isiku tuvastamist võimaldaval kujul säilitada ning andmete hoidmine muutub infosüsteemile koormavaks (TÜ ÕIS on olnud töös 19 aastat). Andmete arhiveerimise küsimused ei puuduta kitsalt vaid tagasiside andmeid ja ÕISi, vaid ka teisi infosüsteeme.
Mis puudutab tagasiside kuvamist, siis soovib õppeosakond vähendada semestrite/aastate arvu, mille jooksul antud tagasiside on ÕIS-is õppeaine andmetes veel kõikidele nähtav. Õppejõudude atesteerimisel peab olema praegu kättesaadav viimase viie aasta tagasiside. Soovitused tulevastele üliõpilastele aga aeguvad kiiremini, sest aine parendamisega peab õppejõud tagasiside alusel igal semestril tegelema.
8. Kuidas ÕIS1 süsteemilt ÕIS2 üleminek neid protsesse mõjutanud on?
Tagasiside isikustamist võimaldavad andmed, nende salvestamise eesmärk, koht ja ligipääs andmetabelitele ei ole ÕIS2 arendusest lähtuvalt muutunud. ÕIS2 arendusega seoses suurenes töötajate arv, kellel on ligipääs andmebaasile, sest see on arendajate tööülesannete täitmiseks vajalik.
Õppeaine ja õppekava tagasiside küsimise süsteem on uus ja kõik sisulised otsused ei ole arenduseks vajalikul hetkel olnud tehtud, mistõttu ei ole tagasiside süsteem tehniliselt lõplikult uuel kujul valmis. Näiteks ka infotekstid ja teavitused alles täienevad arenduse käigus.
