Tartu Ülikooli inimesed Tartu [eel]arvamusfestivalil
17.–18. mail toimub Tartu Keskpargis Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 raames esimest korda Tartu [eel]arvamusfestival, millest võtavad osa ka Tartu Ülikooli teadlased.
18. mail räägitakse ülikooli teadlaste eestvedamisel ja osalusel arutelualal „Tagasi tulevikku“ eesti keele õppimisest, teaduse usaldamisest, aktiivsetest lastest ning lahkarvamustest. Lisaks osalevad ülikooli inimesed teistes aruteluringides.
Arutelud 18. mail
10.00 Eesti keel kui teine keel
„See kahjuks küll väljasurev keel seisab meie ees otsekui suure kunstiteose vare,“ kirjutas Friedrich Robert Faehlmann 1843. aastal. Nende 180 aasta jooksul, mil on räägitud eesti keele ohustatusest, on selle kinnituseks esitatud nii- ja naasuguseid argumente. Praegusel rändeajastul õpivad ja räägivad paljud inimesed eesti keelt teise keelena. Viimase rahvaloenduse andmetel kõneldakse Eestis emakeelena 243 keelt.
Kas eesti keele äraõppimine on võimatu? Mida kujutab endast eesti keele eksam? Milline on ühiskonna suhtumine neisse, kes õpivad eesti keelt ja kasutavad seda teise keelena? Kuidas toetada neid, kes õpivad eesti keelt? Vestluse käigus arutlevad eesti keele kui teise keele üle keeleteadlased, kes on ühtlasi eesti keele teise keelena õppijad või õpetajad.
Aruteluringis osalevad:
- Kristel Algvere, keeleteaduse nooremteadur, eesti keele teise keelena õpetaja
- Bogáta Timár, fennougristika nooremteadur
- Marcin Raiman, poola keele külalislektor
- Aleksandr Petrov, eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseüliõpilane, eesti keele teise keelena õpetaja
Vestlust juhib keelepoliitika teadur, eesti keele teise keelena õpetaja Kerttu Rozenvalde.
12.00 Teadustark ühiskond – kuidas usaldada teadlast?
Eesti teadusbaromeetri andmetel usaldab 73% eestimaalastest teadust ja teadlasi. Siiski jõuab vastanute meelest avalikkuseni vähe teadusinfot. Usalduse loomine on pikk protsess, milleks on vaja rohkem diskussiooni ühiskonna ja teadlaste vahel. Teadustulemusi lugedes ei mõtle me sageli sellele, et uuringute tarbeks on vaja teha inimkatseid, uurida inimeste geneetilist materjali ja analüüsida riiklikes terviseregistrites olevaid üsnagi tundlikke andmeid. Uuringus osalemise eest lubavad teadlased inimestele näiteks kasulikku teavet oma tervise kohta, kuid lubaduse täitmine võib vahel pikalt viibida. Vestluse käigus arutletakse teaduse ja teadlaste usaldamise üle.
Aruteluringis osalevad:
- Jaak Vilo, bioinformaatika professor, akadeemik
- Lili Milani, epi- ja farmakogenoomika professor, Eesti geenivaramu juhataja
- Kairi Kreegipuu, eksperimentaalpsühholoogia professor, psühholoogia instituudi juhataja
- Pärt Peterson, molekulaarimmunoloogia professor, akadeemik
Vestlust juhib inimuuringute eetika komitee esimees, meditsiinieetika nooremlektor Aime Keis.
14.00 Kas kanda aktiivne laps punasesse raamatusse?
Ebapiisav liikumine ning sellega kaasnev vaimse ja füüsilise heaolu vähenemine avaldavad aina enam survet tervishoiule, ühiskonnale ja riigi kaitsevõimele. Andmed näitavad, et vähem kui pool Eesti lastest ja noortest liigub piisavalt. Samuti veedetakse ekraanide ees soovitatust enam aega. Praegu on iga kolmas esimese klassi laps ülekaaluline ja iga neljas kutsealune ei saa astuda ajateenistusse, kuna nendel ei ole piisavalt tugev tervis. Programmi „Liikuma kutsuv kool“ eesmärk on kujundada põhikoolis päev ümber nii, et lastel oleks võimalik täita selle jooksul suur osa päevasest liikumisnormist. Algatus on kaasa toonud häid tulemusi: noored liiguvad sagedamini ja tunnevad rohkem koolirõõmu.
Kuulajaid kutsutakse kaasa mõtlema, kuidas toetada laste ja noorte liikumisaktiivsust ning kuidas saaksid Tartu linna head algatused olla teistele eeskujuks.
Aruteluringis osalevad:
- Mihkel Lees, Tartu abilinnapea
- Gert Prants, TÜ akadeemilise spordiklubi juhatuse liige
- Dr Maie Tali, füsiaatria ja taastusravi assistent
- Hasso Paap, liikumisõpetuse nooremteadur, endine kehalise kasvatuse õpetaja
- Katrin Mägi, liikumisharrastuse teadur, programmi „Liikuma kutsuv kool“ arendaja ja koolitaja, lapsevanem
Vestlust juhib liikumise ja spordibioloogia professor Jarek Mäestu.
16.00 Mida teha üha süvenevate lahkarvamustega?
Lahkarvamusi on ühiskonnas palju. Vaieldakse näiteks selle üle, kui palju sisserändajaid peaks Eestisse lubama ja kas kõik peavad õppima ära eesti keele, kui palju võib metsa raiuda või kuhu ehitada tehas, kas parem on põletada aeglaselt taastuvaid maavarasid või eelistada roheenergiat, kas laste saamine on õigus või kohustus, kas homoseksuaalsed inimesed võivad abielluda või mitte ning kas eutanaasia peaks olema lubatud.
Teadustööle tuginedes arutletakse, miks sellised vaidlused tekivad ja kas väärtuspõhised lahkarvamused on lahendatavad. Seejärel saavad kuulajad mängida arutelumängu „Eesti rahva sada valikut“ (100valikut.ut.ee).
Aruteluringis osalevad:
- Andero Uusberg, afektiivpsühholoogia professor
- Heidi Maiberg, Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži kriminoloogia doktorant
Vestlust juhib praktilise filosoofia professor ja eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop.
