Kestlikud õppe- ja teadushooned

Tartu Ülikoolil on oluline roll Tartu ja kolledžilinnade ruumi kujundamisel, kultuuripärandi hoidmisel ja energiatõhusate lahenduste rakendamisel. Ülikooli hooned paiknevad üle 300 000 ruutmeetril, mis on rohkem kui 42 jalgpallistaadioni jagu hoonestatud pinda. Sellest omakorda ligi kolmandik on väärikas kultuuripärand. Hooneid asub üle Eesti – mitte ainult Tartus ja kolledžilinnades Narvas, Pärnus ja Viljandis, vaid ka näiteks Tõraveres, Saaremaal, Ida-Virumaal, Tallinnas ja põhjarannikul.

2022. ja 2023. aastal investeeris ülikool energiatõhususe tõstmisse 5,7 miljonit eurot, millest viis miljonit moodustas haridus- ja teadusministeeriumi nutikate investeeringute toetus. 2023. aastal alustati veel töid ligi kahe miljoni euro eest, mis lõpetatakse 2024. aastal. Tutvu toetuse raames tehtud tegevuste andmetega.

Viimastel aastatel tehtud investeeringute tulemusena on ülikooli elektrienergia kulud vähenenud 12-14% kuus. 2024. aastas märtsist hangib ülikool vaid taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit. Loe lähemalt veebilehelt.

droonikaader Tartu Ülikooli Lossi 3 õppehoone päikesepaneelidega katusest

Energiatõhus kultuuripärand

Tartu Ülikooli tudengitel ja teadlastel on võimalus õppida ja töötada Eesti kõige kaasaegsemates õppe- ja teadushoonetes nagu Delta keskus ja Physicum. Meie uued hooned eesotsas Maarjavälja parki projekteeritava hoonega kasutavad maailma parimaid tehnoloogiaid energiatõhususe tagamiseks. Kolmandik ülikooli hoonetest on aga pärit sajanditetagusest ajast ning moodustavad Eesti kultuuri- ja haridusloost olulise osa. Kõige tuntumad neist on arhitekt Johann Wilhelm Krause projekteeritud peahoone, vana anatoomikum, tähetorn ja toomkirikus asunud raamatukogu Tartu südalinnas. Hoiame pärandit aktiivses kasutuses, et üheaegselt säilitada arhitektuuripärandit ning luua energiatõhus töö- ja õpikeskkond.

Viimastel aastatel tehtud uuendused

Päikeseenergia kasutuselevõtt ülikooli hoonetes aitab vähendada kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist. Koos salvestusakudega muudab see ülikooli elektrihinna kõikumiste suhtes vähem tundlikuks. Näiteks paigaldati raamatukogule ning Lossi 3 ja Lai 38 asuvatele hoonetele päikesepaneelid, millega enam kui kahekordistati ülikooli elektritootmisvõimsust.

Ülikooli botaanikaaed sai päikesepargi ja salvestussüsteemi.
Raamatukogu, Lai 38 ja Liivi 2 hoonete katustele rajati päikesepargid.
Muinsuskaitsealal asuvale Lossi 3 hoone katusele paigaldati päikeseprofiilkatus (loe lähemalt UT ajakirja artiklist).
2024: Spordihoone juurde rajatakse nii päikesepark kui ka salvestussüsteem.
2024: Raamatukogu katusel asuvale päikesepargile lisatakse salvestussüsteem.
2024: Chemicumile ja Physicumile ehistatakse päikesepark.

Kaugkütte eelised on keskkonnasõbralikkus, mugavus, kõrge varustuskindlus ja konkurentsivõimeline hind. Kaugkütet toodetakse Tartus kohalikust hakkpuidust ja heitsoojusest, mis on usaldusväärsed energiaallikad. Selle tulemusena väheneb fossiilsete kütuste tarbimine ja suureneb varustuskindlus. Alates 2022. aastast on gaasiküttelt kaugküttele üle läinud järgmised hooned:

Näituse 2, psühholoogia instituut;
Näituse 20 ja 13a, õigusteaduskond;
Lossi 25, ülikooli muuseum Tartu toomkirikus;
Ravila 19, biomeedikum;
Ülikooli 20, ülikooli kohvik;
Uppsala 4, 6, 8 ja 10, kus asuvad vana anatoomikum ja tähetorni kompleks.

Kaugjahutusega jahutatakse hooneid kuumal perioodil jaheda Emajõe veega. Sellega väheneb energiatarbimine, tavalistest jahutusseadmetest tulenev müra ja fossiilsete kütuste tarbimine. Tartu kaugjahutussüsteeme on tunnustatud tõhusa kaugjahutuse märgisega. Alates 2019. aastast on kaugjahutussüsteemiga liidetud järgmised hooned:

Lossi 3, maailma keelte ja kultuuride instituut;
Jakobi 2, Philosophicum;
Ravila 19, biomeedikum;
Ravila 14a, Chemicum;
Uppsala 10, vana anatoomikum;
Delta hooned;
Struve 1, raamatukogu;
Ujula 4, spordihoone;
Liivi 2, Oecologicum;
kaugjahutustrass on ehitatud Ülikooli 18a ja Lossi 36 jaoks.

Viimastel aastatel on ventilatsiooni ja kütte välja vahetamisega oluliselt parandatud järgmiste hoonete sisekliimat:

Näituse 2, psühholoogia instituut;
Projekteerimine Ülikooli 16;
Näituse 20;
Ülikooli 18;
Observatsooriumi laboratoorium;
Uppsala 10.

Valgustite välja vahetamine kaasaegsete LED-valgustite vastu aitab kokku hoida elektrienergiat ning parandab töö- ja õpikeskkonna valgustingimusi. Näiteks on loodusmuuseumi kabinettides välja vahetatud valgustite elektritarbimine pärast LED-valgustitele üleminekut üle kahe korra väiksem, ent valgusviljakus oluliselt parem. Valgusteid on alates 2022. aastast välja vahetatud järgmistes hoonetes:

Vanemuise 46, loodusmuuseum;
Lossi 25, ülikooli muuseum;
Ujula 4 kergejõustikusaal spordihoones;
Ülikooli 18, ülikooli peahoone.

Tehnosüsteemide automaatse juhtimise seadistamine annab võimaluse reaalajas ruumi õhukvaliteeti, -temperatuuri ja -niiskust jälgida ning juhtida. Samuti seadistatakse kogutud andmete põhjal talvel kütteajad ja suvel jahutus, et energiakasutust vähendada. Näiteks on Viljandi kultuuriakadeemia Posti 1 hoone elektrienergia tarbimise maht seetõttu vähenenud 40%. Alates 2022. aastast on automaatse tehnosüsteemi juhtimise saanud järgmised hooned: