Tartu ülikooli teadur sai stipendiumi Eesti riigijuhi eluloo talletamiseks

Tartu ülikooli kirikuloo teadur Priit Rohtmets pälvis 20 000 euro suuruse stipendiumi ühe Eesti omariikluse esimese perioodi riigivanema Friedrich Akeli akadeemilise biograafia koostamiseks.

Riigikantselei koostöös rahvusarhiiviga on loonud stipendiumiprogrammi „Eesti riigijuhid 1918–1940/1944“, mille tulemusena valmib omariikluse esimese perioodi riigijuhtidest põhjalik monograafia.

„Oleme meie riigimeeste eluloo talletamisega peaaegu poolel teel, sest 13. Eesti riigi rajajast kuue kohta on uurimus valmimisel või juba valminud,“ ütles riigisekretär Heiki Loot ja avaldas lootust, et uurijad leitakse kõigile.

Stipendiumi saanud Tartu ülikooli kirikuloo teaduri Priit Rohtmetsa hinnangul on see väärikas viis riigimeeste mälestuse talletamiseks, ent ühtlasi annab see võimaluse vaadelda ühe mehe elukäiku ja tegevust ajas, mis oli ühelt poolt ütlemata lootusrikas, ent teisalt väga traagiline.

Rohtmets, kes uurib lähemalt Akeli biograafiat, tõdes, et toonasele ajale tavapäraselt oli Akel mitmekülgsete huvidega mees ja pidas oma elu jooksul mitmeid ameteid.

„Erialalt silmaarst, töötas ta Eesti riigi loomise järel diplomaadi, Eesti luteri kiriku ilmikust asepresidendi ja poliitikasse siirdumise järel välisministrina. 1924. aastal oli ta Eesti valitsusjuht, olles riigipea ka 1. detsembril 1924. aastal toimunud kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse ajal. Seejärel oli ta mitmes valitsuses välisminister ja saadikuna Eesti esindaja eri Euroopa riikides. Erinevate seltside ja ühiskondlike organisatsioonide reas väärib esiletõstmist, et ta oli 1920. aastatel Eesti olümpiakomitee president ja rahvusvahelise olümpiakomitee liige. Akeli hukkasid Nõukogude võimu esindajad 1941. aasta juulis,“ kirjeldas teadur Akeli elukäiku.

Friedrich Akeli monograafia on Rohtmetsal kavas kirjutada järgneva kahe aasta jooksul ja see peaks ilmuma 2018. aastal.

2008. aastal anti stipendium professor Jüri Antile August Rei tegevuse uurimiseks ja monograafia koostamiseks. 2012. aastal pälvis stipendiumi Indrek Paavle Otto Tiefi akadeemilise biograafia koostamiseks. 2013. aastal anti välja kaks stipendiumi: Krista Arule Jaan Tõnissoni ning Toomas Karjahärmile ja Ago Pajurile Konstantin Pätsi akadeemiliste biograafiate koostamiseks. 2014. aastal sai stipendiumi Ivo Juurvee Kaarel Eenpalu akadeemilise biograafia koostamiseks.

Riigikantselei asutas stipendiumi „Eesti riigijuhid 1918–1940/1944“ 2007. aastal. Stipendiumikomisjoni heakskiidu saanud käsikirjad avaldatakse Eesti riigimeeste elulugude sarjas, mille on asutanud rahvusarhiiv. 2015. aasta stipendiumikomisjoni kuulusid ajaloodoktorid Tõnu Tannberg, Enn Tarvel ja Ago Pajur.

Lisainfo: Priit Rohtmets, TÜ kirikuloo teadur, e-post: priit.rohtmets@ut.ee.