Autor:
/Unsplash

Marju Himma avalik loeng „Teaduskommunikatsioon kui müra: palju infot, vähe mõju“

11. aprillil kell 16.15–17.45 annab ühiskonnateaduste instituudi ajakirjandusuuringute kaasprofessor Marju Himma avaliku loengu „Teaduskommunikatsioon kui müra: palju infot, vähe mõju“. Loeng toimub ruumis 207 ja Zoomis.

Eesti meediast leiab teadust väga palju. Pole ühtki teadusprojekti, mille tulemusi avalikkusele ei vahendataks. Ometi, avalikkuse usaldus teaduse vastu kahaneb. Eesti Teadusbaromeetri kohaselt usaldas 2020. aastal teadlasi 78% Eesti elanikest. 2023. aasta lõpuks on see näitaja viie protsendipunkti jagu langenud. Usaldus on väiksem vene emakeelega, madalama haridustasemega inimeste hulgas. Kuid ka vanuserühmas 35–64. Kuidas nii?

Viimase kahe aasta uuringutest tuleb üha selgemalt esile, et Eestis on väga palju teadustöö tulemuste kajastamist. Teaduse edulood on vormitud tele- ja raadiosaadeteks, artikliteks ja pressiteadeteks, seminarideks ja konverentsideks. Samas seaduseelnõude seletuskirjades ja poliitilistes otsustes ei näe me alati teaduspõhisust. Ettevõtete ja ülikoolide koostöö edeneb visalt. Uuringutes osalenud teadlased tõdevad, et kommunikatsioonitegevused on miski, mis „tuleb ära teha“ ja „teaduskommunikatsioonis on palju müra“. Ettekanne lahkab värsketele uurimistulemustele tuginedes n-ö Exceli-põhise teaduskommunikatsiooni edusamme ja puudusi formaatide ja tõhususe vaatenurgast.

Liitu Zoomi vahendusel.



 

Kui pildile tuleb tuumajaam, ei ole see kujundlikult enam mitte kass ega koer, vaid tiiger: väga võimas, toodab väga palju energiat, aga seda peab hoidma puuris.

Tuumatiigri taltsutamine

Professor Mart Loog

Bioinseneeria stardijoonel oleme praegu veel kõik koos

Polaarekspeditsioonide näitus dekanaadi galeriis

150 aastat tagasi toimunud polaarekspeditsioonidel jäädvustas Tšehhi Arktika uurija ja maalija Julius Payer polaarmaastikke