TÜ teadlased avastasid salapäraste krohmseente globaalse levikumustri

Mainekas teadusajakirjas Science äsja avaldatud Tartu ülikooli teadlaste uurimistöö tulemused heidavad esmakordselt valgust salapärastele krohmseentele, millega elab sümbioosis ligi 80% maailma taimi. Uurimisgrupi suuremahulise töö tulemusena selgus üllatusena, et need nähtamatud seened on globaalse levikuga, ent vajavad ökosüsteemide tervise säilitamiseks kaitset.

Palja silmaga nähtamatud krohmseened elavad taimede juurtes ja neid ümbritsevas mullas, aidates taimedel omastada toitaineid ning kaitsta neid patogeenide, põua, raskemetallide ja muu stressi eest.

 „Umbes 20 aastat tagasi krohmseente uuringutega alustades oli meie fookus selgelt kohalikel kooslustel – tundsime huvi, kas seente olemasolu või puudumine mõjutab haruldasi kaitsealuseid taimi. Kiiresti sai aga selgeks, et laiemat pilti nägemata ei saa leida vastuseid ka kohalikele küsimustele,“ selgitas uurimisgrupi juht, TÜ taimeökoloogia professor Martin Zobel, kuidas uurimisgrupi ülesanne hakkas lumepallina kasvama.

Kuna krohmseente leviku ja mitmekesisuse kohta oli seni üllatavalt vähe teada ning varasemad selleteemalised tööd polnud üldistatavad, viis Tartu ülikooli teadlaste uurimisgrupp läbi laiaulatusliku uurimuse, mille raames määrati seened taimejuurest eraldatud DNA järjestuste alusel 1014-st üle maailma kogutud juureproovist. Proove analüüsides tõdesid teadlased üllatusena, et erinevalt paljudest teistest organismidest on enamik krohmseeni ülemaailmse levikuga.

Uurimisgrupi liikme, TÜ taimeökoloogia vanemteadur Mari Moora sõnul oli tasakaalustatud andmestiku kogumine nii, et peamised kliimavööndid, bioomid ja ökosüsteemid oleksid globaalses skaalas mõistlikult esindatud, küllaltki keeruline. Väljakutseteks kujunesid soovitud kohtadesse välitöid tegema pääsemine ja taimejuurte DNA säilitamine laborisse jõudmiseni.

 „Nüüdseks võime rahuldustundega öelda, et esmane pilt krohmseente elurikkusest maailmas on olemas,“ ütles uurimisgrupi kolmas liige, TÜ taimeökoloogia vanemteadur Maarja Öpik, kelle sõnul tundus sellise andmestiku kogumine ja analüüs veel vähem kui 10 aastat tagasi fantaasiana.

Edasi plaanib uurimisrühm keskenduda seente rollile ökosüsteemides ning inimtegevuse mõjule krohmseentele. Kuigi seened on praeguseks edukalt asustanud Maa kõige kaugemadki nurgakesed, ei pruugi nad kiiresti jõuda inimese poolt muudetud või hävitatud ökosüsteemidesse.

„Kui elupaikade hävimine kestab, võib tugeva inimmõju tingimustes vaesuda ka mullas elutsev krohmseente kooslus, tuues kaasa olukorra, kus taimedel puudub sobiv seenpartner, mis on vajalik taime normaalseks elutegevuseks. Krohmseente kaitse on seega tegelikult hoolitsemine ökosüsteemide tervise eest,“ rõhutas Zobel.

Lisaks uurimuse tuumikautoritele koosseisus Martin Zobel, Mari Moora, Maarja Öpik ja TÜ ökoloogia teadur John A. Davison kuulusid kaasautorite hulka veel kaheksa TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlast ning kolleegid USA-st, Indiast ja Senegalist.

Uurimus teoks Euroopa regionaalarengu fondi rahastatava bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse toel.

Täispikk artikkel Davison et al (2015) „Global assessment of arbuscular mycorrhizal fungus diversity reveals very low endemism“ avaldati ajakirja Science 28. augusti numbris.

Lisainfo: Martin Zobel, Tartu ülikooli taimeökoloogia professor, tel: 737 6223, 518 7723, e-post: martin.zobel@ut.ee.
Mari Moora, Tartu ülikooli taimeökoloogia vanemteadur, tel: 737 6383, 514 3394, e-post: mari.moora@ut.ee.