TÜ teadlased uurivad fotosünteesi abil, kuidas taimed tulevikus produktiivsemaks muuta

TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi teadlased Agu Laisk ja Vello Oja on välja töötanud aparatuuri, millega saab senisest tõhusamalt uurida taimede fotosünteesi kiirust määravaid protsesse. Aparatuuri abil saadud uurimistulemusi saab tulevikus kasutada näiteks senisest produktiivsemate taimesortide aretamisel. Teadlaste pikaaegne töö pärjati hiljuti Pekingis toimunud fotosünteesiuurijate rahvusvahelisel kongressil maineka innovatsioonipreemiaga. [[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"39312","attributes":{"alt":"","title":"","class":"media-image","typeof":"foaf:Image","wysiwyg":1}}]]

Fotosünteesi kaudu tekib veest ja õhus olevast süsihappegaasist päikesevalguse toimel orgaaniline aine, mis on kogu eluslooduse energia allikas. TÜ teadlaste idee oli konstrueerida ja valmistada aparatuur, mis võimaldaks mitmekülgselt uurida taimelehe fotosünteesi, eesmärgiga teha kindlaks tegurid, mis selle kiirust eriti tugevasti mõjutavad.

Professor Agu Laisa sõnul oli siiani neid protsesse keeruline uurida, kuna selleks oli tarvis taimelehest selle fotosünteesiaparaadi osad välja eraldada. "Nii lõhutakse paljud fotosünteesis toimivad seosed, sealhulgas ka need, mis mängivad tähtsat osa kogu protsessi kiiruses. Fotosünteesi kiirus on aga oluline taimede kasvu ja saagikuse tegur," selgitas Agu Laisk.

Protsessi kiirust määravate tegurite jälile jõudmiseks oli tarvis paigutada taimeleht väga erinevatesse tingimustesse muutes temperatuuri, valguse intensiivsust, süsihappegaasi ja hapniku kontsentratsiooni ning mõõta samal ajal võimalikult paljusid fotosünteesiga seotud näitajaid. Erinevalt varem levinud metoodikast pöörasid teadlased erilist tähelepanu fotosünteesi muutustele ja võnkumistele, mis järgnevad ühe välistingimuse hetkelisele muutusele. "Taoline kompleksne kineetiline lähenemine on andnud tulemusi mitte ainult fotosünteesiprotsessi selle uuritavatest osadest tagasi kokku "monteerimisel", vaid on õnnestunud öelda mõndagi uut osade kohta, mis terviklikus elavas süsteemis funktsioneerivad teisiti kui üksikuna välja eraldatult," ütles Agu Laisk.

Saadud tulemused ning nende põhjal tehtud järeldused aitavad tulevikus aretada näiteks senistest produktiivsemaid taimesorte, samuti on tekkinud lootus, et taimede fotosünteesist eeskuju võttes saab valmistada kunstlikke süsteeme, mille kasutegur taastuva energia-allikana on isegi kõrgem kui päristaimedel.

Teema üle arutletakse varsti põhjalikumalt ka Tartu Ülikoolis, kui 11. - 14. oktoobrini toimub siin 10. Põhjamaade fotosünteesiuurijate kongress, mille korraldab TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut.

Lisainfo: Agu Laisk, taimefüsioloogia vanemteadur, tel 526 7922, e-post agu.laisk@ut.ee

Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli.miljan@ut.ee
www.ut.ee